Interneti-protokolli versioon 4 (IPv4) on laialdaselt kasutatav protokoll. Seda kasutatakse erinevate seadmete vaheliseks suhtluseks Interneti kaudu. Interneti-protokolli versioon 4 on olnud kasutusel üle 30 aasta ja see on endiselt Interneti-suhtluseks kõige sagedamini kasutatav protokoll, kuigi seda järk-järgult asendatakse IPv6-ga.
IPv4-aadressid on 32-bitised kahendarvud, mis on jagatud neljaks punktidega eraldatud oktetiks. Iga oktett tähistab arvu vahemikus 0 kuni 255 ja iga IP-aadress on kordumatu. Võimalikke IPv4.3-aadresse on umbes 4 miljardit. See võib tunduda palju, kuid Interneti kasvuga ei piisa sellest arvust kõigi seadmete jaoks, mis vajavad Interneti-ühendust.
IPv4 aadressi ammendumine on olnud probleem juba mitu aastat ja see on üks põhjusi, miks IPv6 välja töötati. IPv6 kasutab 128-bitist aadressivormingut, mis võimaldab umbes 340 unikaalset aadressi. See tähendab, et igal seadmel võib olla oma kordumatu IP-aadress, kartmata aadresside otsa lõppemist.
Tänapäeval on domineeriv protokoll IPv4
Vaatamata IPv6 kasvavale populaarsusele on v4 endiselt domineeriv kasutatav protokoll. IPv4 on olnud kasutusel üle 30 aasta ja see on interneti infrastruktuuri sügavalt juurdunud. See on ka arusaadavam ja ühilduvam vanemate seadmetega, mistõttu on organisatsioonidel lihtsam sellest kinni pidada.
IPv4-aadressid eraldab Internet Assigned Numbers Authority (IANA) piirkondlikele Interneti-registritele, mis vastutavad IP-aadresside levitamise eest Interneti-teenuse pakkujatele (ISP) ja teistele organisatsioonidele oma piirkonnas.

Viis piirkondlikku Interneti-registrit on:
- Ameerika Interneti-numbrite register (ARIN)
- Aasia ja Vaikse ookeani võrgu teabekeskus (APNIC)
- Réseaux IP Européensi võrgu koordineerimiskeskus (RIPE NCC)
- Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna teabekeskus (LACNIC)
- Aafrika võrgu teabekeskus (AFRINIC)
Interneti-teenuse pakkujad eraldavad seejärel oma klientidele IP-aadressid, kes kasutavad neid Interneti-ühenduse loomiseks. IPv4-aadresse saab määrata dünaamiliselt või staatiliselt. Dünaamilised IP-aadressid määrab Interneti-teenuse pakkuja ja need muutuvad iga kord, kui seade loob Interneti-ühenduse. Staatilised IP-aadressid seevastu määrab võrguadministraator käsitsi ja need ei muutu.
IPv4-aadressid liigitatakse ka nende ulatuse alusel erinevatesse kategooriatesse. Kolm peamist aadressiklassi on A, B ja C. A-klassi aadresse kasutatakse suurte võrkude jaoks. B-klassi aadresse kasutatakse keskmise suurusega võrkude jaoks. C-klassi aadresse kasutatakse väikeste võrkude jaoks.
IPv4 aadressid jagunevad ka avalikeks ja privaatseteks aadressideks. Avalikud aadressid on Internetis suunatavad ja neid kasutatakse Internetis olevate seadmete tuvastamiseks. Privaatsed aadressid seevastu ei ole Internetis marsruutitavad ja neid kasutatakse privaatvõrgus olevate seadmete tuvastamiseks.
IPv4 piirangud
IPv4-l on mitmeid piiranguid, sealhulgas saadaolevate aadresside piiratud arv, turvaaukude potentsiaal ja uuemate tehnoloogiate toe puudumine. IPv6 töötati välja nende piirangute kõrvaldamiseks ja organisatsioonid üle maailma võtavad selle järk-järgult kasutusele.
Kokkuvõtteks IPv4 on laialdaselt kasutatav protokoll mis on eksisteerinud üle 30 aasta. Vaatamata oma piirangutele on see tänapäeval endiselt domineeriv protokoll. See on Interneti-infrastruktuuri sügavalt juurdunud. Kuna nõudlus IP-aadresside järele kasvab, on üleminek IPv6-le vältimatu ning organisatsioonid peavad selleks üleminekuks valmistuma, et tagada Interneti jätkuv ühenduvus ja kasv.

IPv4 aadresside puudus
IPv4 aadresside nappuse põhjuseks on interneti kiire kasv ja sellega ühendatud seadmete arvu suurenemine. Kuna Interneti-ühendusega seadmete arv on hüppeliselt kasvanud, on saadaolevate IPv4-aadresside kogum kahanenud.
Lisaks pole IPv4-aadressid üle maailma ühtlaselt jaotunud. Mõnel piirkonnal, nagu Põhja-Ameerika ja Euroopa, on ajalooliselt olnud rohkem saadaolevaid aadresse kui teistel piirkondadel, nagu Aasia ja Aafrika. See on viinud olukorrani, kus mõned piirkonnad on oma IPv4-aadresside eraldamise ammendanud. Teistel on endiselt saadaval suhteliselt suur hulk aadresse.
IPv4-aadresside nappuse lahendamiseks töötati välja Interneti-protokolli uus versioon nimega IPv6 (Interneti-protokolli versioon 6). IPv6 kasutab 128-bitiseid aadresse, mis pakuvad suurel hulgal unikaalseid aadresse, mis võivad lähitulevikus kohanduda Interneti kasvuga. Üleminek IPv4-lt IPv6-le on aga olnud aeglane ja keeruline ning paljud organisatsioonid ja Interneti-teenuse pakkujad kasutavad endiselt IPv4-aadresse pärandsüsteemide ja seadmete toetamiseks.
Juurdepääs cPanelile Parim VPS Osta VPS kohe CDN Odav VPS Juhtpaneel cPanel tasuta cPaneli juhend cPaneli hostimine Kohandatud e-posti aadressid Database Management Tasuta juhtpaneelid Mänguserver Parandage SEO -d Linux Linuxi server Linux VPS MySQL andmebaasi haldussüsteem Optimeeri pilte RAID 5 SSD Skaleeritavus ja paindlikkus Virtuaalserver Kasutage sisuvõrku Virtual Private Server VPS Auto paigaldus Kahanev VPS-i hostimise pakkuja VPS Euroopas VPS OS VPS plaanid VPS-i server VPS-serveri RAM VPS täna Webhotelli Veebimajutuse lahendused Website Management Veebisaidi toimivus Veebisait cPaneli kasutamine Mis on CLI? Windows Server Windows VPS WindowsVPS WordPress lihtne WordPress täna WordPressi tööriistad